Mu telefon riidleb minuga iga päev. Rohkem aktiivsust! nõuab ta ega lepi vähema kui 10000 sammuga päevas. New Yorgis tegime rekordeid. Kohe esimesel päeval üle 30000 sammu. Pärast valutasin ligi kolm nädalat põlve, aga pole hullu – vähemalt telefon oli rõõmus ja rõõsa. L.A.-s hoidsime ka end üle kriitilise piiri. […]

Sport. Sport. Sport


Meile kõige lähem migratsiooniameti büroo asub naabersaarel, Koh Samuil. 60-päevane viisa hakkas lõppema ning oli vaja seda veel 30 päevaks pikendada. Kolmapäeva varahommikul kell 11 asusime teele – väljusime kodust ning tegime esimese peatuse kohvipoe juures. Täpselt nagu Eestis, kui enne väljasõitu Laagri Statoilis alati kohvi ja kakaod tangime. Tõmbasin […]

Viisa pikendamisest Koh Samuil


Ahto on usinasti raha ja selle liikumist lugenud-jälginud ning meie igapäevased kulutused väikesesse musta kaanega märkmikku üles tähendanud. Ta kutsub seda hellitavalt oma “statistikaks” ning istub igal õhtul tähtsa näoga laua taha numbreid lugema. See on hea, et ta seda teeb. Mõne kuu pärast on nagunii kõik ununenud. Eile öösel […]

Statistika



Käsi püsti, kes on kohtunud päris elus päris looduses päris kuningkobraga! Üleeile, kui me ujumast koju hakkasime sõitma… Olgu öeldud, et ilm oli kuum ning päev väsitav olnud. Uimps oli olla ja mis siin salata, kumbki pliiats polnud just oma elu teravaimas olekus. Sõitsime nagu ikka – Ahto ees, mina tema […]

Kohtumine kuningaga


3
Laupäev. Juba jälle laupäev. Iga kord, kui ma kella vaatan, juhtub olema laupäev. Täna saab Koh Phangani saarel elatud juba viis nädalat. VIIS nädalat! Kuhu küll aeg lendab ja miks tal nii kiire on? Ilmad on meil kuumad. Kahenädalane vihmane periood on asendunud lõõmava päikesega. Kui tuul ei puhuks, jääks […]

Laupäev


Ükspäev, kui tulime ei-mäleta-kust (tõenäoliselt ujumast), sattusime täiesti juhuslikult Telewiz’i ette. See on sama mis Telecom Fidžil või Elisa Eestis. Kasutasime juhust ning momenti ja ostsime kohe ka kohaliku SIM-kaardi ära. Kaart maksab 50 baati + kõneaeg. Ostmisega kaasneb ostja nn registreerimine. Annad oma passi (ID-kaardist piisas ka) ja nimi […]

Kohalik SIM-kaart Tais



1
Täna sajab vihma. Eile sadas ka… ja üleeilegi. Krabisev vihm tekitab minu meelest üht armsaimat heli üldse. Hääle järgi niisiis justkui kodune tunne, aknast aga paistavad tuule käes õõtsuvad kookospalmide ladvad ja banaanipuude lehed. Sinised linnud on ärevuses ning lendavad ringi nagu peata kanad. Põhjus on lähedal – siinsamas ringi […]

Jalgsimatk Bottle Beach’ile


Samal ajal kui mina voodis põdesin, võttis Ahto ette jalgsiretke linna sõiduvahendi järele, milleta siin saarel küll kuidagi hakkama ei saa. Auto oleks ilmselgelt liiast ja jalgratas jääks nõrgaks (loe: minusugune väntaja jääb siinsetes mägedes nõrgaks), siis kuldseks keskteeks on motoroller ehk mobo, nagu me teda hellitavalt kutsume. Minu ajaarvamise […]

Playboy


Tere siit mõnusalt Taimaalt, kus üks suvepäev lõpeb ning teine algab; kus turiste on nõnda palju, et neid jagub sõna otseses mõttes kõikjale; kus poodi sisenedes tuleb jalanõud tänavale jätta ning mis muutub igal õhtul muinasjutuliseks võlumaaks, uhkeldades värviliste tulukestega siin ja seal. Elame nüüd – tegelikult juba pisut üle […]

Imeline tervenemine



Mõtlesin täna kirjutada sellisest koledast nähtusest, nagu seda on Igavus. Reisi ajal on korduvalt uuritud, kas meil igav ei ole hakanud. Enne reisi oli põhiküsimus „millega te seal tegelema hakkate?“ ja põhiväide „oi, mul hakkaks küll igav“. Oeh, meil tõesti ei ole igav (hakanud). Ma leian, et reisimine ja enda […]

Miks meil juba ometi igav ei hakka?