Langkawi kõrgeimas tipus


Käisime eile seiklemas ja endalegi täiesti ootamatult leidsime end ühtäkki Langkawi kõrgeima mäe tipus jalgu kõlgutamas.

Mäe nimi on Gunung Raya ning kõrgust on sel ligi 900 meetrit merepinnast. Kui Langkawile satud, siis tasub kindlasti külastamist. Võrreldes taevasillaga, on see lausa inimtühi ning olemine kordades maagilisem.

Pikka juttu ei tee ja näitan hoopis pilte. Jutustamise isu on üleüldse kuhugi ära kadunud. Kes leiab, see tagastab, eks?

Pärast seda, kui olime jahtklubis telefoni nühkides pool päevast maha molutanud, tegime asjale kiire lõpu. Nüri vaim tuli teravaks saada. Istusime rolleri selga ning panime ajama. Otsustasime uurida neid teid, kus varem pole käinud. Paaril korral lõpetasime kellegi koduhoovis, kuid üks tee algas niimoodi. Džungel kahel pool, ilus sinine taevas pea kohal ja varuga päikest ümberringi. Viide lubas vaatetorni ja mäge.

Selline tee, selline sõiduvahend ja selline seljatagune. Sõita oli mõnus ja tee suhteliselt lauge ning heas korras. Jalamilt tippu koos peatustega läks veidi üle poole tunni. Mida kõrgemale, seda jahedam hakkas. Tagasitulles sain korraliku tibutagigi selga ja külm puges lausa kontidesse. Eeee….. umbes 25 soojakraadiga?

Algul oli selline vaade. Pole paha, mis?

Siis juba selline vaade. Väheke kaunim isegi.

Kõige kaunim vaade? Eksole.

Selfie tegemine tundub üks tõsine töö olevat.

Jõudsime üles. Õnneks kohtasime umbes kolmveerandi peal allasõitjaid, sest vahepeal oli küll tunne, et siia džunglisse me jääme ka ja saame kohalike hõimude poolt kinni nabitud.

Lubage esitleda: “Vaatetorn!” Pilet 10 MYR

Jääb mulje, nagu kõrgused oleksid selle mehe jaoks käkitegu! See on tegelikult hirmu naeratus tal näo alumises pooles.

Hea teada.

Restoran

Iseteeninduspunkt. Tee olla päris maitsev. Mesine selline.

Torni taga, umbes keskmisel korrusel, oli pikk silla moodi koridor, mis juhatas hotelli. Tundus, et seal polnud juba ammu mingitki tegevust aset leidnud. Ilus oli sellegipoolest. Ilus ja kõhe. Samal ajal, kui mina silla peal pilves olin, käis Ahto asja uurimas.

Pilves

“Kuidas sulle meeldiks elada SIIN?” ehk vaade rõdult alla kuristikku. Kuna ma olin aga päris kindel, et hotellis kummitab, siis jäin suhteliselt külmaks. Hinges tegelikult väike triangel helises küll.

Tuba oli ilus, ainult natuke räämas. Isegi vannituba nägi viisakas välja. Vesi oli olemas ja puha. Elektriarve ka tasutud.

Köök ja elutuba siis ilmselt.

Väline ilu

Istub ja naudib hetke.

Istub ka hetkeks hetkes. Vahepeal oli vaja Kaidile pilte saata.

Tead seda tunnet, kui mõni asi on lihtsalt nii ilus, et lausa valus hakkab? Siin hakkas kohe päris valus.

Jõudsid lõppu. Tänan, et vaevusid.

Leave a comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga